1.1. Eesti Erakorralise Meditsiini Töötajate Ametiühing on üle-eestiline iseseisev vabatahtlike
füüsiliste isikute ühendus. Eesti Erakorralise Meditsiini Töötajate Ametiühingu nime lühend
on EEMTA.
1.2. EEMTA nimi inglise keeles on Union of Estonian Emergency Medicine Employees.
1.3. EEMTA asukoht on Eesti Vabariik, Tartu linn, Puusepa 8.
1.4. EEMTA tegevus rajaneb demokraatlikel põhimõtetel ja ühistegevusel. EEMTA juhindub oma
tegevuses Eestis kehtivatest õigusaktidest, sealhulgas ametiühingute seadusest ja
mittetulundusühingute seadusest ning EEMTA põhikirjast.
1.5. EEMTA vara moodustub liikmemaksudest, varalistest annetustest ja muust tulust, mida
kasutatakse EEMTA põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

2.1. EEMTA tegevuse põhieesmärgiks on oma liikmete tööalaste ning sotsiaalmajanduslike
õiguste kaitse ja huvide esindamine tööandjate ja nende ühenduste ees ning
töövaidlusorganites.
2.2. EEMTA tegevuse eesmärkideks on muuhulgas:
2.2.1. EEMTA liikmete sotsiaalmajandusliku olukorra ja tööohutuse ja töötervishoiu
tingimuste parandamine;
2.2.2. koostöö teiste ametiühingute ja mittetulunduslike ühendustega nii Eestis kui ka
välismaal;
2.2.3. EEMTA liikmete ühendamine, koostöö, koolituste ja esindamise korraldamine ühiste
huvide kaitseks.
2.3. Eesmärkide saavutamiseks EEMTA:
2.3.1. kujundab organisatsiooni ideoloogiat, juhib ja suunab organisatsiooni tegevust;
2.3.2. esitab ettepanekuid seadusloome ettevalmistamisel;
2.3.3. sõlmib kollektiiv-ja muid lepinguid;
2.3.4. pöördub vajadusel EEMTA liikmete nimel riigi, kohalike omavalitsuste ning kohtu poole
EEMTA liikmete seaduslike huvide ja õiguste realiseerimiseks;
2.3.5. abistab EEMTA liikmeid tööõigusalase abi saamisel
2.3.6. korraldab ametiühingualast väljaõpet ning toetab EEMTA liikmete kutsealast tegevust;
2.3.7. propageerib töötajate ühinemist ametiühingusse ning töötajate sotsiaaldialoogis
osalemise vajalikkust.

3.1. EEMTA liikmeks võib olla tervishoius erakorralise meditsiini sektoris töötav füüsiline isik.
3.2. Tegevliikmeteks vastuvõtmine toimub kandidaadi kirjaliku avalduse alusel EEMTA juhatuse
otsusega kahe kuu jooksul avalduse esitamisest.
3.3. Taotleja loetakse EEMTA liikmeks alates tema kandmisest EEMTA liikmete nimekirja ja tema
poolt esimese liikmemaksu tasumisest.
3.4. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks
vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.5. Liikmeks mittevastuvõtmise kohta tuleb juhatusel esitada taotlejale kirjalik põhjendus.
3.6. EEMTA liikmel on õigus EEMTA-st välja astuda EEMTA juhatusele esitatud sooviavalduse
alusel. EEMTA-st välja astunud liikmele liikmemaksu ei tagastata.
3.7. Liikme väljaarvamine
3.7.1. Liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas
ettenähtud juhtudel ja korras.
3.7.2. Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata kui:
3.7.2.1.isik ei vasta põhikirjas sätestatule;
3.7.2.2.Isik ei ole tasunud kuue (6) kuu jooksul liikmemaksu;
3.7.2.3.Isik kahjustab olulisel määral EEMTA-t
3.7.3. EEMTA-st välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse
tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
3.7.4. Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist
üldkoosoleku poolt. Üldkoosolek võib väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme
avalduse alusel kehtetuks tunnistada.

3.8. EEMTA liikme õigused:
3.8.1. valida ja olla valitud usaldusisikuks. Usaldusisikuks ei saa valida isikut, kes on mõne
teise ametiühingu usaldusisik või EEMTA liikme tööandjaks oleva juriidilise isiku
administratiivne juht;

3.8.2. valida ja olla valitud EEMTA juht- ning kontrollorganitesse.
3.8.3. arutada kõiki EEMTA põhikirjast tulenevaid probleeme, saada teavet, teha
ettepanekuid, avaldada ja kaitsta oma arvamust EEMTA ja selle juhtide kohta;

3.8.4. saada esindatud EEMTA juhtorganite või EEMTA osakonna usaldusisiku poolt töö-
või kollektiivlepinguga seotud küsimustes;

3.8.5. võtta osa EEMTA poolt korraldatud koolitustest ja üritustest;
3.8.6. saada õigusabi ning nõustamist tööõigusalastes küsimustes.
3.8.7. tutvuda EEMTA vara ja rahaliste vahendite kasutamise dokumentatsiooniga,
pöörduda EEMTA juhtorganite ja EEMTA osakondade poole arupärimisega ning teha
ettepanekuid EEMTA tegevuse kohta, saada teavet EEMTA tegevusest;

3.9. EEMTA liikme kohustused:
3.9.1. täita põhikirja nõudeid ja EEMTA juhtorganite otsuseid;
3.9.2. tasuda kindlaksmääratud ajal ja suuruses liikmemaksu;
3.9.3. valituna EEMTA juhtorganistesse täita temale pandud ülesandeid;
3.9.4. teha EEMTA liikmetega koostööd.

4.1. EEMTA kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis tuleb kokku vähemalt üks kord aastas
vastavalt juhatuse poolt kindlaksmääratud ajal.
4.2. Üldkoosoleku pädevuses on:
4.2.1. põhikirja muutmine;
4.2.2. juhatuse valimine, tema volituste tähtaja määramine ja tagasikutsumine;
4.2.3. juhatuse liikmetele töötasu kinnitamine
4.2.4. liikmetele liikmemaksu suuruse ja tasumise korra kehtestamine;
4.2.5. revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine, liikmete valimine ja volituste tähtaja
määramine ning nende liikmete tagasikutsumine;
4.2.6. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja
selles tehingus või nõudes EEMTA esindaja määramine;
4.2.7. EEMTA teenuste ja vara kasutamise korra kehtestamine;
4.2.8. EEMTA sümboolika kasutamise korra kehtestamine;
4.2.9. liikme EEMTAst väljaarvamise otsuse ülevaatamine (vt p 3.7.4);
4.2.10. EEMTA eesmärgi muutmine;
4.2.11. EEMTA tegevuse lõpetamise otsustamine;
4.2.12. järelvalve teostamine EEMTA organite tegevuse üle.
4.2.13. muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste
organite pädevusse.

4.3. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates
1/10 EEMTA liikmetest. Kui juhatus sellisel juhul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad
taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja seal arutatavatest küsimustest teatab juhatus liikmetele
ette vähemalt neliteist (14) päeva.
4.5. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht
ning üldkoosoleku päevakord.
4.6. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel
muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas
korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel
4.7. Üldkoosoleku päevakord
4.7.1. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui
üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad
üldkoosoleku päevakorra.
4.7.2. Vähemalt 1/5 EEMTA liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist
päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
4.7.3. Liikmed võivad punkti 4.7.2 nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem
kui kuus päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.
4.7.4. Liikmed ei või punkti 4.7.2 nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada, kui sama
koosoleku päevakorda on punkti 4.7.2-st tulenevalt juba üks kord muudetud ja
päevakorra muutmisest on liikmetele vastavalt põhikirjale teada antud
4.7.5. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda
võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10
üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole
mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet.
4.7.6. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku
kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud
korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma
otsust tegemata arutada muid küsimus
4.8. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt pool liikmetest või nende
esindajatest.
4.9. Juhul kui üldkoosolekul osaleb vähem kui pool liikmetest, kutsub juhatus kokku uue
üldkoosoleku. Üldkoosoleku kokkukutsumisest ja seal arutatavatest küsimustest teatab
juhatuse liikmetele kirjalikult ette vähemalt seitse (7) päeva.
4.10. Uus üldkoosolek on pädev võtma vastu otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või
esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud
vähemalt viis EEMTA liiget.
4.11. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku
kokkukutsumisel teatavaks tehtud.
4.12. Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada liige või tema esindaja, kellele on antud
lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine EEMTA liige. Igal liikmel on üks (1) hääl.
4.13. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul
osalenud liikmetest, v.a p-des 4.16 ja 4.17 sätestatud juhtudel.
4.14. Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele
kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
4.15. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enim hääli. Häälte võrdse
jagunemise korral heidetakse liisku.
4.16. Põhikirja muutmise otsus ja EEMTA tegevuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle
poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
4.17. EEMTA eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
4.18. Üldkoosolekul on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata

4.18.1. EEMTA juhatus saadab p 4.17 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis kõigile liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul liige peab
esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Liikmetele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt neliteist (14)
päeva. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole
EEMTA liikmetest, v.a p-des 4.15 ja 4.16 sätestatud juhtudel.
4.18.2. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle
viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse:
1) mittetulundusühingu nimi ja asukoht;
2) protokollija nimi;
3) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt
hääletanud liikmed nimeliselt;
4) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu;
5) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
4.18.3. Punktis 4.17.1 nimetatud liikmete seisukohtade ärakirjad on hääletusprotokolli
lahutamatu lisa.
4.18.4. Punktide 4.17.1 – 4.17.3 sätestatut ei kohaldata, kui EEMTA kõik liikmed otsusega
nõustuvad ja selle allkirjastavad.

4.19. EEMTA-t juhib ja esindab kolmeks (3) aastaks valitud juhatus. Juhatuses on minimaalselt
3 liiget ja maksimaalselt 6 liiget
4.20. EEMTA juhatusse ei või kuuluda isik, kes osaleb asutuse ja/või selle struktuurüksuse
juhtimises või on tööandja esindaja, millest töötajad kuuluvad EEMTAsse

5.1. valib juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe;
5.2. korraldab EEMTA raamatupidamist;
5.3. esitab üldkoosolekule aruande EEMTA tegevusest;
5.4. esindab EEMTA kõigis õigustoimingutes;
5.5. valmistab ette ja viib läbi üldkoosoleku;
5.6. peab liikmete arvestust;
5.7. arvab liikme põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras EEMTA-st välja;
5.8. valib ja kutsub tagasi usaldusisikud ja määrab nende volituste tähtaja;
5.9. võtab tööle palgalisi töötajaid;
5.10. täidab muid seaduse ja põhikirjaga juhatuse pädevusse antud ülesandeid.
5.11. juhatuse tegevust korraldab juhatuse esimees.
5.12. juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse
liikmetest. Juhatuse otsuse vastuvõtmiseks on nõutav koosolekul osalenud juhatuse liikmete
poolthäälteenamus.
5.13. EEMTA-t esindab kõigis õigustoimingutes juhatuse esimees. Teised juhatuse liikmed
võivad EEMTA-t esindada ühiselt.
5.14. Kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võib EEMTA omandada, võõrandada või
asjaõigusega koormata ainult üldkoosoleku otsuse alusel.
5.15. Juhatuse tegevuse üle teostab järelvalvet revisjonikomisjon.
5.16. Revisjonikomisjoni liikmeks ei tohi olla EEMTA juhatuse liige ega EEMTA raamatupidaja.

5.17. Revisjonikomisjonil on õigus tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega.
Revisjonikomisjon on kohustatud aastas läbi viima vähemalt ühe revisjoni. Revisjoniaruanne
esitatakse üldkoosolekule.

6.1. EEMTA reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustab EEMTA üldkoosolek. Otsuse
poolt peab hääletama vähemalt 2/3 kongressil osalevatest delegaatidest.
6.2. Tegevuse lõpetamisel jaotatakse EEMTA olemasolevad varad ja rahalised vahendid EEMTA
kongressi määratud korras.

Kinnitatud EEMTA asutaval üldkogul 03.03.2023